Lehed

Otsing sellest blogist

laupäev, 18. jaanuar 2014

nutiajastu = zombie ajastu

Sellest on meedia mitmeid kordi rääkinud ja tahan ka enda arvamust avaldada enda vaatepunktist, mida need nutiseadmed meiega teevad.
Tean omast käest öelda, kui huvitav ja kaasahaarav see nutiseade (hetkel pean silmas telefoni) on. Sellest sõltuvusest saab alguse see päev, kui sa saad selle seadme omale. Kui võtame näiteks telefoni, siis sinna peab kas rakendusi alla laadima või nendesse sisse logima, et kasutada. See võtab kõik aega ja siis sa unustad end sinna rakendusse. Lisaks on ju võimalik ka mänge alla laadida ja need röövivad su aja veel rohkem ära.
Nähes kooliõpilasi vahetunnis või bussis, võib märgata, et ilmselt tänu nutitelefonidele on koolis väike müratase (kindlasti ka sellepärast, et tegemist ainult gümnaasiumiga), sest inimesed suhtlevad tihedamalt virtuaalselt mitte näost näkku. Isegi kui see inimene on sinu kõrval, sa siiski kirjutad talle kuhugi sotsiaalvõrgustikku. Vähe sellest, et selle seadmega ollakse terve vahetund askeldamas, ollakse ka tundides selle kallal. No meie koolis on küll pikad tunnid (75min), kuid kas tõesti ei suudeta ilma selleta olla tund ja viisteist minutit? Tean, et vahel on tõesti väga igavad tunnid või lihtsalt enam ei jaksa kuulata õpetajat, aga see kui oled virtuaalmaailmas, see paneb su unustama reaalmaailma. Vanasti ju polnud selliseid telefone, siis ei oldud selle kallal nii tihti. Mida siis tehti?
Zombied oleme me sellepärast, et isegi kõnniteel olles me ei pane tähele vastutulijaid või ei arvesta, et kui järsult seisma jääme, siis tagaolev inimene kõnnib meile otsa. Päris naljakas on vaadata, kuidas minnakse suhteliselt aeglaselt mööda teed ja jälgides vaid ekraani. Mis meie ühiskonnast niimoodi saab?
Nüüdisajal ei saada absoluutselt selleta hakkama, isegi tunni ajal pannakse telefon klassis laadima ja kui peaaegu laaditud saab, siis kasutatakse tunni ajal seda edasi. No kui ei taha jah seda suurt laptopi kaasa võtta ja samas pole tahvelarvutit ka, siis on see muidugi hea lihtne lahendus interneti kasutamiseks, kui selleks tekib vajadus. Aga kui sa oled terve tund selles seadmes ja kordagi ei vaata ei aineõpetaja poole ega oma pinginaabri poole, siis on mu meelest olukord päris kurb. Niimoodi ei jõua eriti kaugele.
Ma pean mainima, et mind see üldse ei häiri, kui tunnis seda kasutatakse, olen ka ise nii teinud. Häirima hakkab siis, kui sa suhtled inimesega ja ta on näoga oma ekraani poole ja kui vastab, siis samuti ei vaata sulle otsa ning tekib tunne nagu räägiksid robotiga.
Tegelikult isegi virtuaalselt enam ei suhelda nii palju kui palju lisatakse hetkepilte, mis peaks ütlema, mida sa hetkel teed või kus sa parasjagu asud. Kindlasti on see interneti kaudu suhtlemine hea nende jaoks, kes on üksteisest kaugel ja helistamise teel oleks liiga kallis ning kui ei näe tihti või üldse, siis on muidugi superlahendus läbi sotsiaalvõrgustiku kasutada videokõnesid ja lihtsalt omavahel trükkimist. Igal asjal on alati nii head kui halba, oleneb kumba poolt vaatad või näha tahad.
Tuleb veel lisada, et need nutitelefonid pole üldse kindlad asjad. Esiteks on üliõrnad, kuigi kirjeldavad end kui põrutuskindlatena ja veekindlatena ja veel mitme hea omadusega. Tegelikult on ju ikka need kõik mudelid ühesugused, ainult ekraan on see, mis laieneb ja suureneb nii, et varsti kahe käega hoida tuleb. Lõpuks on see, et lihtne asi nagu telefon kaotab oma tähenduse ehk sellega saab igasugu rakendusi ja muid asju kasutada, kuid helistada ei saa. Hakkab mingeid tõrjeid ette tooma ja viid mitu korda parandusse ning lõpuks uus mudel. Selles see viga tootjatel ongi, et nad teevad pidevalt uusi ja väga lühikese aja jooksul, kuid ei tehta üldse kvaliteetselt. Kui varem sai osta telefon kümneteks aastateks, siis hetkel saab kõigest kolmeks aastaks (kui veab, siis kindlasti rohkem).
Tavaliselt ju juhtuvad mingid purjuspeaga äpardused ja ekraan mõraneb või telefon läheb lihtsalt katki või mida iganes juhtub ning ongi vaja uut, kuna parandusse minekuks läheks liiga palju raha selle peale. See selleks.
Vahel on isegi nii, et lähed sõpradega välja ja kui ootad sööki-jooki, siis selle asemel, et omavahel suhelda, võetakse ikka see nutitelefon välja ja ollakse oma internetimaailmas. Kui lõpuks tellitud toit/jook kohale tuleb, peab sellest ka veel mitu pilti tegema millegipärast ja näitama kogu maailmale, mida sa nüüd sööd või jood.
Ei taha tunduda kui virisev noor inimene või tunduda kadedana nagu mul endal ei oleks sellist multifunktsionaalset seadet, aga mul endalgi on see nutitelefon nüüd viimasel ajal mitu korda paranduses käinud ja sealt tagasi tulles poleks nagu midagi tehtudki ja sel ajal, kui telefon kuskil rändab, on mul kasutuses olnud tavaline nuppudega telefon ning seal pole erilisi rakendusi sees ega saa ka WIFIt kasutada, seega olen mitmeid asju sel teemal tähele pannud ja samas ka ennast selle all mõelnud.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar