It is a sign of great inner insecurity to be hostile to the unfamiliar.

Uus aasta.
Uus algus.

Ma olen väsinud sellest, et kõik on harjunud mingi kindla mõttega, et inimesed on ainult sellised ja kunagi ei muutu. Muutuvad küll. Kui sul on ikka suur tahe millegi suhtes, siis sa ju üritad ja püüad seda teostada nii, kuidas on võimalik.
Ma olen väsinud kuulamast, et mida ma teen, on teiste jaoks uus ja ettearvamatu. No ilmselgelt sa ei tunne mind siis. Ma ei ole tegelikult see vaikne ja rahulik inimene, kuigi ma olen sellise mulje jätnud. Just - mulje! See ei tähenda, et ma olengi selline, nagu sina oled minust esimesel või viiendal korral aru saanud. Kui ikka ei suhtle iga päev, ei veeda aega koos, siis on ju selge, et sa ei tunne seda inimest piisavalt, et hiljem imestada, kuidas ta võis midagi öelda või teha.
Ma võin olla nii ettearvamatu, et sa ei saa seda isegi ette arvata.
Kunagi ei ole hilja midagi muuta.
Nii imelik kui see ka poleks, siis ma alles otsin ennast, püüan endast aru saada, milline inimene ma olen. See kindlasti ei juhtu üleöö, kuid miski pole võimatu. Ma tean, et ma leian end ja loodan, et siis selleks ajaks olen ehk arusaadavam teiste jaoks ning ma ei näe, miks see probleem peaks olema, kui ma ei käitu vastavalt sellele, nagu keegi on seda oma ajju meelde jätnud kellegi jutu põhjal või oma esmamulje järgi.